Teie ostukorv on tühi.
Sinikas "Golubaja rossyp"
Soodustus
Vaccinium uliginosum L.
Sinikas - paljundamine.
Kõiki mustikaliste perekonna esindajaid saab paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt – pistikute ja võsunditega. Kultuursorte paljundatakse ainult vegetatiivselt, kuna see meetod kindlustab emataime sordiomaduste täieliku üleandmise järglaskonnale ja kindlate geneetiliste omaduste kinnistamise. Seemnest paljundamist praktiseeritakse peamiselt uute sortide aretamisel, see on võimalik ka kodustes tingimustes. Sel juhul valitakse seemikutest perspektiivsemad ja praagitakse välja ebasobivad.
Seemnetest paljundamine.
Kasutatakse aretustöös. Seemned võetakse hästi valminud marjadest. Need kas külvatakse kohe või siis kuivatatakse ja hoitakse paberkottides. Kuivatatud seemned stratifitseeritakse enne külvi füsioloogilise puhkeperioodi katkestamiseks (pannakse niiske liiva või sambla sisse ja hoitakse 3 kuud temperatuuril +3+5°С). Külvatakse kas suve lõpul või kevadel. Külv pottidesse, kasti vm rabaturbaga täidetud nõusse. Seemned pannakse substraadi pinnale, peale aga puistatakse 2-3 mm liiva või siis 5 mm peenestatud sammalt ja kastetakse. Nõu kaetakse klaasiga ja pannakse sooja, hästi valgustatud kohta. Kastetakse regulaarselt, tuulutatakse ja töödeldakse fungitsiididega kui pinnale ilmub kirme. 15-30 päevaga ilmuvad tõusmed, klaas võetakse ära, jätkatakse kastmist.
Kui seemikutel on 4-5 pärislehte, istutatakse nad kasvuhoonesse, 10 cm vahedega. Kasvuhoones kasvatatakse neid terve aasta. Sealjuures kastetakse pidevalt ja väetatakse mineraalväetistega (1 sp Kemira-Universal 10 l vee kohta). Väetiselahus tuleb kindlasti lehtedelt veega maha uhtuda.
Väetatakse iga 2 nädala tagant aprillist juuli keskpaigani. Augustis võetakse kasvuhoonelt kate, oktoobri lõpus seemikupeenar multðitakse 5-7 cm paksuse turbakihiga ja kaetakse 1-2 kihi spanbondiga. Niimoodi siis talvituvad noored taimed. Kevadel kate eemaldatakse ja taimed istutatakse koolitusväljale, kuhu jäävad 1-2 aastaks, pärast seda istutatakse alalisele kohale. 2 aasta pärast saadakse esimene saak ja siis hinnatakse seemikuid – marjade kvaliteedi, hulga ja mõõtude järgi. Veel 2-3 aastat hinnatakse saadud seemikute saagikust.
Kõiki mustikaliste perekonna esindajaid saab paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt – pistikute ja võsunditega. Kultuursorte paljundatakse ainult vegetatiivselt, kuna see meetod kindlustab emataime sordiomaduste täieliku üleandmise järglaskonnale ja kindlate geneetiliste omaduste kinnistamise. Seemnest paljundamist praktiseeritakse peamiselt uute sortide aretamisel, see on võimalik ka kodustes tingimustes. Sel juhul valitakse seemikutest perspektiivsemad ja praagitakse välja ebasobivad.
Seemnetest paljundamine.
Kasutatakse aretustöös. Seemned võetakse hästi valminud marjadest. Need kas külvatakse kohe või siis kuivatatakse ja hoitakse paberkottides. Kuivatatud seemned stratifitseeritakse enne külvi füsioloogilise puhkeperioodi katkestamiseks (pannakse niiske liiva või sambla sisse ja hoitakse 3 kuud temperatuuril +3+5°С). Külvatakse kas suve lõpul või kevadel. Külv pottidesse, kasti vm rabaturbaga täidetud nõusse. Seemned pannakse substraadi pinnale, peale aga puistatakse 2-3 mm liiva või siis 5 mm peenestatud sammalt ja kastetakse. Nõu kaetakse klaasiga ja pannakse sooja, hästi valgustatud kohta. Kastetakse regulaarselt, tuulutatakse ja töödeldakse fungitsiididega kui pinnale ilmub kirme. 15-30 päevaga ilmuvad tõusmed, klaas võetakse ära, jätkatakse kastmist.
Kui seemikutel on 4-5 pärislehte, istutatakse nad kasvuhoonesse, 10 cm vahedega. Kasvuhoones kasvatatakse neid terve aasta. Sealjuures kastetakse pidevalt ja väetatakse mineraalväetistega (1 sp Kemira-Universal 10 l vee kohta). Väetiselahus tuleb kindlasti lehtedelt veega maha uhtuda.
Väetatakse iga 2 nädala tagant aprillist juuli keskpaigani. Augustis võetakse kasvuhoonelt kate, oktoobri lõpus seemikupeenar multðitakse 5-7 cm paksuse turbakihiga ja kaetakse 1-2 kihi spanbondiga. Niimoodi siis talvituvad noored taimed. Kevadel kate eemaldatakse ja taimed istutatakse koolitusväljale, kuhu jäävad 1-2 aastaks, pärast seda istutatakse alalisele kohale. 2 aasta pärast saadakse esimene saak ja siis hinnatakse seemikuid – marjade kvaliteedi, hulga ja mõõtude järgi. Veel 2-3 aastat hinnatakse saadud seemikute saagikust.
Eng.: Northern bilberry. Suom.: Juolukka. Sven.: Odon.
